Täna oli plaanis linna kohvikusse minna sõbrannadega, aga plaan asendus sujuvalt pelmeenide ja ananassimaitselise rummiga TTÜ esimeses ühikas. Nalja sai palju, ühel hetkel avastasin ennast isegi naermas selle üle, kuidas Mihu marlisidemega muumiaks maskeeriti (don’t ask) ja mingi nabapluusiga huumoritüüp mulle köögis intensiivselt tõsise näoga silma, sest tal oli vaja karmi üleolevat pilku harjutada (lõpuks tuli välja ka). Akadeemia tee ühikates on ikka absoluutselt kõige läbukindlam sisustus, mida ma kunagi näinud olen. Kes on kunagi käinud, teab, millest ma räägin: puitosad on kõik 3 cm paksune kilp ja rauddosad on 2*2 kandilisest raudtorust keevitatud. Tubades on ülitugeva konstrukstiooniga narid ja isegi kapinurgad on raudtorudest tehtud. Seinad on kivist, pooled isegi krovimata, värvitud on paljast kergplokki. Aga too üliraske köögilaua ja taburettide komplekt on mu isiklik lemmik. Just sellist mööblit peakski ühikatesse pandama, kui on plaan neid mitte järgmised 25 aastat remontida :D Vahepeal käisime trolliga Lepistikus ja siis tulime jälle tagasi ja vedelesime veel veidi ja siis ma tulin koju ka, sest mul tuli meelde, et ma lubasin homme minna isaga suvilasse (tundub, et tulemas on õunamahla pressimise talgud). Ma juba ootan seda igasügisest hetke, kui pressist saab vana plekk-kruusiga klaasi PÄRISmahla.
Ühesõnaga, mida ma tahtsin öelda, oli: tudeng on ikka vägav olla.

Sellise ilusa pildi tegi minust Tbu sõber.

Kui ma nädalahetuseti Tallinas olen ,siis mulle meeldib hilisõhtuti mööda Vabakat rallida. Vähe autosid, vähe punaseid foore, sile asfalt… Mul on mingi idee ka, kellelt ma selle öösiti linna mööda sõitmise nakkuse olen saanud ja sooviks siinkohal talle tänu avaldada :) Loodusaktivistid ilmselt mu uue hobi üle liiga õnnelikud ei ole, aga ma lohutan ennast mõttega, et seda juhtub piisavalt harva ning et ma ühendan selle tavaliselt mõne linna serva pool elava sõbra külastamisega. Näiteks täna oli mul kurb olla natuke ja siis läksin oma suure sõbra juurde. Pannkooke meega sain ka peale kallide, nii et igati tore õhtu :)
Kui sõidult koju jõudsin, kohtasin kodus venda üle pika aja. Nõnda hea meel oli.

Minu truudele türkiisivärvi BOC-idele lisandusid täna helepunased Northbridge’id. Rõõm kordaläinud päevast :P

kaks teklit rahvahulgas
üks muigavalt must
ma tahan hüpata üle lompide
teine väärikalt valge
ma suudan hoida seda valgena
üle inglite silla, langenud lehtede
näe veel üks kastanimuna
jalgadesahin tänuks tartule
taas audikakära ja ühikas
vihm rabinal kõnniteeaukudes
kohvikusumin, raamatud, sõbrad
ärkad neist hommikul
supilinna suitsud kargesse talveõhku
üks magus kohv palun
pool piletit koju
lippas läbi
kadus öhe
siis lõpuks kevad
joovastuseni laulda
koiduni tantsida
juba tolmavad tänavad
veel õitsevad sirelid
ja kajama jääb läbi karlova
sinu uljasnukker eerika

/lumme erilt/

Isegi minusugune poliitikavõõras on äsjaselgunud uue presidendi üle rõõmus - tunne on, nagu oleks intelligents proletariaati võitnud :D

Hurraa! Hurraa! Hurraa!

Piilude ülemvõim ikkagi tulekul, kui vanarahvatarkusi (naine on mehe kael) uskuda :D

Ei mõtle otseselt halba, aga EKA-l peab ikka päris suur kollektiivne ego olema… http://www.disainiaasta.ee/
Ma soovitaks pöörata tähelepanu linkide valikule…

***********************************************************************
Kallis sõber,
Oled meie clublisti kuulujana võitnud vabapääsme neljapäeval toimuvale
peole.

N 21.09 - DOPE

Kui vastupidine keeris tirib teid põhja ja te ei tea enam, kas valida
punane või sinine pill, siis ostke endale HIP HOP kohver, kust seest leiate
ühe kullaimitatsiooniga plastmassketi, breigiõpiku, Kangoli soni ja
räpikasseti. Kohver mahub voodi alla ja kapi otsa, ning kestab aastaid!

DJ S’POOM

Vaata ka http://www.clubtallinn.ee/ctmenyy/ctmenyy_107.html

Sinu CT
***********************************************************************

Sellise kirja lugesin ma äsja. Ainuke kord elus, kus ma midagi võidan, saan ma sellest teada hiljem! :’( Mitte et ma meeletult tahtnuks eile Club Tallinna minna, aga ikkagi…

Lõpetasin täna pärastlõunal ühe restaureerimistöö. Noh, enam-vähem valmis oli ta tegelikult juba kevade lõpus, aga nädala alguses panin veel ilupaela (leidsin pärast mitut kuud otsinguid sobiva), seljataguse plaadi ja põhjariide, tegin viimased fotod ning nüüd, just äsja sain tegeleda selle osaga kogu protsessist, mis mulle kõige rohkem meeldib: reisivalmiks kiletamisega :P
Nüüd ta mul seisab koolis vahekoridoris - suur ilus valkjasbeež tugitool, ilusti üleni läikivasse läbipaistvasse kilesse pakitud. Nagu poest oleks uue asja toonud :)

Hommikul jõudsin juba 9ks kooli - olin seega esimene inimene osakonnas - ning panin oma selle semestri projektile käed külge. Suur uusbarokk-kummut Võrumaalt, mis vahepeal aastaid kuskil niiskes kuurialuses seisnud. Putukkahjustused, veekahjustused, konstrukstioonikahjustused, ulatuslikud tindiplekid sahtlipõhjas, puuduvad detailid, kõmmeldumine, spoonimõrad, viimistlus viimseni kadunud, - you name it! Kõike õnneks siiski mõistlikkuse piires, nii et loodan poole aastaga hakkama saada.
Unes nägin, et pean omale uued töökindad ostma, aga ikka ununes hommikul.

Heh, täna oli nii soe, et tuli kohe uksest õue astudes ülejäänud kihid riideid seljast ära visata ja maika (uue helesinise - ja mina arvasin, et ega ma seda enne järgmist aastat näidata enam ei saa -) väele jääda. Annab lootust, et ehk vananaistesuvi on ikkagi kuskil olemas. Väljavaated säravale valgele lumele ei eruta eriti.