vihmasadu
Olin terve eilse kunstifilosoofia loengu pidevalt valvel. Nimelt kostus läbi avatud akna kohe alguses, et vihma sajab, ja siis ma terve poolteistunni kuulatasin, kas ikka veel sajab. Sadas küll, ja ei plaaninudki vähemaks jääda. Lõpuks oli selge, et kuiva jalaga ma Struuvesse ei pääse. Ega ka ühegi muu kuiva kehaosaga, sest minu teekonna alguseks oli vihm saavutanud oma kõrghetke.
Üldisel ei ole mul vihma vastu midagi, aga eile olin hommikul arvanud, et on kena päev lühikeseks seelikuks, jakikeseks ja peenteks kingakesteks. No ei olnud tore. Kingad ei lasknud küll vett läbi, aga sellest polnud kasu, sest vihm sadas neile lihtsalt pealt sisse. Kohale jõudes olin ma täiesti läbi vettinud ja külmavärinates. Poole koosoleku pealt oli juba ka selge, et mul on seeläbi õnnestunud palavikku jääda. Vahepeal tahtis üks neiu veel verandaust lahti teha, ma vist protesteerisin selle vastu üsna meeleheitlikult. Üldse tundub mulle, et ma ajasin vahepeal palavikudeliiriumis päris imelikku juttu, aga no mis seal enam, eks ma protokollist loen :P
Õnneks tõi üks imelahke tütarlaps mu autoga koju, kus ma villased sokid, kampsuni ja paratsetamooli välja otsisin ja lõdisedes diivanile kerra tõmbasin. Miisu oli kohutavalt armas ja tegi mulle mee ja ingveriga teed ja lubas mul oma komme süüa. Kell 11 läksin magama.
Nüüd hommikuks on päris normaalne olla :)
Eilset loengut kommenteeriks veel lühidalt. Kuna see on valikbloki loeng, siis käib seal suhteliselt vähe inimesi, registreerunud on vist 10-15. Eile olime aga lausa neljakesi (sh õppejõud), aga ma pean lihtsalt mainima, et mingil põhjusel on õppejõu jutu arusaadavus pöördvõrdelises seoses õpilaste arvuga - mida vähem tudengeid, seda huvitavam ja arusaadavam loeng. Tavaliselt olen ma alati talle sisimas ette heitnud, et ta liiga segaselt räägib, aga eile suutsin ma üllataval kombel tervet loengut jälgida, ja kujutatagu vaid ette - oligi kohutavalt huvitav! :)