Kas ma olen ainuke, kellele tundub, et Padari and The Sun’i “Võta aega” on äravahetamiseni sarnane Crux’i esimese plaadi mitme looga? Täpselt see stiil, mille järgi ma Cruxi tunnen. Kui see “Võta aega” mingisse reklaami ilmus, olin ma täiesti veendunud, et lõpuks ometi on saabunud Curx’i läbimurre, alles pärast sain teada, et hoopis selline esitaja…

Okei-okei, tunnistan üles, mina olengi Miss Eelarvamus. Ma lihtsalt ei ole valmis uskuma, et koledatest ja agaratest poistest mu keskkooli ajast, kel oli üles tõmmatud püksid ja võidunud soeng, on saanud normaalsed inimesed. Kuidagimoodi olen valmis möönma, et põhikooli klassi inimesed on palju muutnud, sest 13-aastaselt on viimaseni kõik ühes või teises osas imelikud, mina olin ka, aga kui 18-aastaselt veel halvas mõttesgeek oled, siis vist pole enam pääsu.
Kui mõnd inimest enam igapäevaselt ei näe, siis jääb ta vist küll mu jaoks alatiseks selliseks nagu ta viimasel kohtumisel mitu aastat tagasi oli. Ja no ei ole huvi nendega hiljem suhelda, püüdku nad palju tahes muljet avaldada (see tegelikult jätab veel eriti meeleheitliku mulje..).